Kes Sa oled, Peter Ernst Wilde?

Olen kogunud kokku kõik selle, mis Wilde kohta siin-seal ilmunud. Seda pole just ülemäära palju, aga ka mitte liiga väga vähe.

Wilde kaalukust märgib näiteks see, et ta on leidnud ära märkimist mitemetes omaaegsetes biograafilistes leksikonides. Esimesena ilmselt portreteerib Peter Ernst Wildet baltisaksa ajaloolane ja Tartu justiitsbürgermeister Friedrich Konrad Gadebusch (1719-1788). Gadebusch avaldab 1777. aastal koguteose "Livländische Bibliothek nach aplhabetischer Ordnung", kus on sees ka artikkel Peter Ernst Wilde.

Tähelepanuväärseks teeb artikli see, et see on ilmunud ajal, mil Wilde oli elu ja tervise juures. Veel enam - teksti ilmumisele on Wilde aidanud olulisel määral ise kaasa. Sellele viitab osutus kirjavahetusele: Wilde on Gadebuschile 28. oktoobril 1768 kirjutanud oma mõtetest rajada Põltsamaale majanduskool. Hiljem näeme, et Wilde argumentatsioon moodustab kaaluka osa artiklist.

Kuidas valmivad taolised leksikonid. Autoril on kaks võimalust - ta kasutab kas juba varem ilmunud kirjalikke allikaid või intervjueerib (suuliselt või kirjalikult) kaasaegset. Esimest võimalust kasutatakse tavaliselt siis, kui persona on meie hulgast lahkunud ja jätnud maha kirjalikke jägi. Seda võimalust kasutatakse ka siis, kui isiku kohta on juba varem midagi trükisõnas ilmunud.

Wilde puhul saame mõlemad variandid välistada. Samal aastal, mil ilmus Gadebuschi leksikon, sai Peter Ernst Wilde 45 aastaseks. Teiseks, seniajani ei ole välja tulnud ühtegi Gadebuschist varasemat Wilde elulookirjeldust. Seega tundub tõenäoline, et leksikoni koostamiseks palus Gadebusch andmeid vahetult Wildelt endalt. Viimasele osutab teksti faktitihedus ja kompaktsus. Iseküsimus - kui autentne on teatmeteoses ilmunu. Tagantärele on meil raske oletada kas ja mil määral võis Gadebusch Wildelt saadud teavet selekteerida ja toimetada.

Gadebuschi täiendab Johann Friedrich von Recke 1832. aastal ilmunud "Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland". Recke töö väärtuseks on see, et ta vaatab Wilde ajastule parajalt väikse distanstiga. Samuti on ta ilmselt üks esimesi, kes oskab midagi öelda Wilde elu viimaste aastate kohta.

Peter Ernst Wilde Põltsamaa-perioodi aitavad piiluda rahvusarhiivi varamud. Midagi on säilinud Wilde kirjavahetusest lossihärra Woldemar Johann von Lauwga enne kui too asus Põltsamaale. Kirikuraamatutest leiame andmeid Wilde abikaasa ja järeltulijate kohta.

Esmaste allikate kõrval väärivad tähelepanu ka mitmed hilisemad tõlgendused. Tõenäoliselt parima ülevaate Põltsamaa külje alla Kuningamäele rajatud Wilde trükikojast annab 1935. aastal ajakirjas Eesti Kirjandus A. Sumberg. Wilde ajakirjanduslikku tegevust on mitmetes ajakirjades ja raamatutes analüüsinud Juhan Peegel. Huvitavaid killukesi Wilde eraelust pakub 1985. aastal ajakirjas Eesti Loodus Leo Tiik. Välismaistest autoritest on inspireerivaimad vahest Roger Bartlett ja Heinz Ischreyt oma artiklitega Põltsamaast ja Peter Ernst Wildest.

Kõik need ja teised autorid pakuvad oma käsitlustes vihjeid ja niidiotsi, mis heidavad valgust 18. sajandi suurkujule. Püüan rääkida Wildest mitte niivõrd läbi tema enda tegemiste kuivõrd läbi tema kaasaegsete, ajastuvaimu, inimeste, tegevuskohtade ja esemete. Selle kõigega tuleb aga olla ettevaatlik. Niidiotsi lahti kerides on oht takerduda teisejärgulistesse detailidesse, kaotada fookus ja valguda teemaga laiali. Püüan seda vältida.