Peter Ernst Wilde sündis 24. augustil 1732 Wodike külas, Treptow an der Rega lähedal maaomaniku pojana. 1746. aastani õppis ta koduõpetaja käe all. Seejärel saadeti ta Königsbergi Collegium Fredericianumi, kus ta õppis kaks aastat.
16. aastasena, 1748. aastal, astus Peter Ernst ema ja sugulaste soovitusel õppima Königsbergi Ülikoolis teoloogiat. Pärast neljandat semestrit naasis ta kodupaika ja pidas seal suure menuga jutlusi.
Mingil põhjusel loobus Wilde ühtäkki teoloogiast, siirdus Hallesse ja pühendus 10. aprillist 1749 õigusteaduse õpingutele. Oma õpetajatena on ta Gadebuschile nimetanud Daniel Nettelblatti, Justus Henning Böhmerit, Karl (Carl) Friedrich Paulit ja Reuterit.
1751. aastal haigestus Peter Ernst Wilde raskelt rõugetesse. Haigus viis mõtted eemale õigusteadustest. Uueks kutsumuseks sai arstiteadus. Ta tuli tagasi Königsbergi, lasi end immatrikuleerida ülikoolis ja asus kuulama professor Gottfried Thieseni loenguid. Pool aastat hiljem, omandanud arstikunsti põhitõed, asus ta ise juba teisi juhendama.
Väljapaistvate tulemuste eest soovis arstiteaduskond omistada Wildele poolteist aastat pärast õpingute algust doktorikraadi. Wilde oli liiga tagasihoidlik, et seda vastu võtta. Siiski jäi mees veel kaheteistkümneks aastaks Königsbergi, kus ta tegeles paralleelselt arstipraksise ja õpetamisega. Doktorikraadi omandas Peter Ernst Wildele väidetavalt alles 1765. aastal Greifswaldi Ülikoolis (andmed pärinevad Gadebuschi leksikonist; ülikooli arhiivis seda fakti kinnitavaid allikaid ei ole leitud).
1765. aastal siirdus Wilde kõigepealt Kuramaale (Miitavisse) ja seejärel Riiga, kus teenis leiba koduõpetajana. Miitavis asus ta välja andma ka meditsiiniteemalist nädalakirja “Der Landarzt” (1765-1766). Inspiratsiooni ammutas Wilde Hamburgi arsti Johann August Unzer`i (1727–99) nädalakirjast „Der Arzt“ (1759–64).
1766. aastal kutsus Oberpahleni lossihärra Woldemar Johann von Lauw, kes oli rajanud mõisasse ka haigla, Wilde Põltsamaale. Wilde asus elama lossi karjamõisas Kuningamäel. Oma kulu ja kirjadega rajas ta sinna eratrükikoja, hankis Riisast kubernerilt loa trükkida tsensuurivabalt, eeldusel, et ta trükib seal vaid oma kirjutisi ega avalda seal midagi, mis oleks usu, riigi ja provintsiseaduste vastu.
Wilde avaldas Põltsamaa trükikojas mitmeid trükiseid, mis oma väikeste tiraažide tõttu on tänapäeval bibliograafilisteks haruldusteks. Seal nägid ilmavalgust ka esimesed eesti- ja lätikeelsed perioodilised trükised. Kahjuks ilmnes peagi, et vaid oma kirjutisi avaldades ei majanda trükikoda end ära ja Wilde müüs selle major von Lauwle.
Peter Ernst Wilde tuli Põltsamaale vallalisena. Ta abiellus Laiusel 9. septembril 1767 Tartu postmestri C.C. Schartowi (?) lese Christina Johannetta Friderica Louise Schartow (sünd Mylius)ega, kes sündis Jenas 24. novembril 1735.
Abielust sündis Põltsamaal kolm last: 29. juuni 1768 - Ernst Carl, 8. juuni 1969 – Heinrich August, 24. november 1773 – Carl August. Carl August Wilde töötas aastail 1810-1834 pastorina Pilistveres.
Wilde tegutses omakasupüüdmatul viisil ja väsimatu innukusega arsti, õpetaja ja trükkalina. Ta koolitas välja noori ja rajas ravimtaimedel põhineva maa-apteegi. Lisaks arstiteadusele hakkas ta juhtima tähelepanu põllumajanduse arendamisele. Ta soovis rajada majanduskooli, mis pidanuks ülikoolidega võrdväärset, kuid teistsuguse meetodiga tarkust jagama. Kavatsuse teostamiseks kutsus ta suure vaevaga kokku majandusliku ühingu. Wilde plaanid ei leidnud aga järgijaid, mistõttu Wilde oli sunnitud tõdema, et see aeg mil teadus Liivimaal õitseb, on veel kaugel.
1785. aasta alguses läks Wilde Peterburi ja sooritas seal 10. märtsil 1785 kutseeksami. Mehe sooviks oli alustada arstipraksist Venemaal. Sellele ja teistele kavatsustele tõmbas kriipsu peale Wilde surm Oberpahlenis ja suri 1785. aasta 28. detsembril.
16. aastasena, 1748. aastal, astus Peter Ernst ema ja sugulaste soovitusel õppima Königsbergi Ülikoolis teoloogiat. Pärast neljandat semestrit naasis ta kodupaika ja pidas seal suure menuga jutlusi.
Mingil põhjusel loobus Wilde ühtäkki teoloogiast, siirdus Hallesse ja pühendus 10. aprillist 1749 õigusteaduse õpingutele. Oma õpetajatena on ta Gadebuschile nimetanud Daniel Nettelblatti, Justus Henning Böhmerit, Karl (Carl) Friedrich Paulit ja Reuterit.
1751. aastal haigestus Peter Ernst Wilde raskelt rõugetesse. Haigus viis mõtted eemale õigusteadustest. Uueks kutsumuseks sai arstiteadus. Ta tuli tagasi Königsbergi, lasi end immatrikuleerida ülikoolis ja asus kuulama professor Gottfried Thieseni loenguid. Pool aastat hiljem, omandanud arstikunsti põhitõed, asus ta ise juba teisi juhendama.
Väljapaistvate tulemuste eest soovis arstiteaduskond omistada Wildele poolteist aastat pärast õpingute algust doktorikraadi. Wilde oli liiga tagasihoidlik, et seda vastu võtta. Siiski jäi mees veel kaheteistkümneks aastaks Königsbergi, kus ta tegeles paralleelselt arstipraksise ja õpetamisega. Doktorikraadi omandas Peter Ernst Wildele väidetavalt alles 1765. aastal Greifswaldi Ülikoolis (andmed pärinevad Gadebuschi leksikonist; ülikooli arhiivis seda fakti kinnitavaid allikaid ei ole leitud).
1765. aastal siirdus Wilde kõigepealt Kuramaale (Miitavisse) ja seejärel Riiga, kus teenis leiba koduõpetajana. Miitavis asus ta välja andma ka meditsiiniteemalist nädalakirja “Der Landarzt” (1765-1766). Inspiratsiooni ammutas Wilde Hamburgi arsti Johann August Unzer`i (1727–99) nädalakirjast „Der Arzt“ (1759–64).
1766. aastal kutsus Oberpahleni lossihärra Woldemar Johann von Lauw, kes oli rajanud mõisasse ka haigla, Wilde Põltsamaale. Wilde asus elama lossi karjamõisas Kuningamäel. Oma kulu ja kirjadega rajas ta sinna eratrükikoja, hankis Riisast kubernerilt loa trükkida tsensuurivabalt, eeldusel, et ta trükib seal vaid oma kirjutisi ega avalda seal midagi, mis oleks usu, riigi ja provintsiseaduste vastu.
Wilde avaldas Põltsamaa trükikojas mitmeid trükiseid, mis oma väikeste tiraažide tõttu on tänapäeval bibliograafilisteks haruldusteks. Seal nägid ilmavalgust ka esimesed eesti- ja lätikeelsed perioodilised trükised. Kahjuks ilmnes peagi, et vaid oma kirjutisi avaldades ei majanda trükikoda end ära ja Wilde müüs selle major von Lauwle.
Peter Ernst Wilde tuli Põltsamaale vallalisena. Ta abiellus Laiusel 9. septembril 1767 Tartu postmestri C.C. Schartowi (?) lese Christina Johannetta Friderica Louise Schartow (sünd Mylius)ega, kes sündis Jenas 24. novembril 1735.
Abielust sündis Põltsamaal kolm last: 29. juuni 1768 - Ernst Carl, 8. juuni 1969 – Heinrich August, 24. november 1773 – Carl August. Carl August Wilde töötas aastail 1810-1834 pastorina Pilistveres.
Wilde tegutses omakasupüüdmatul viisil ja väsimatu innukusega arsti, õpetaja ja trükkalina. Ta koolitas välja noori ja rajas ravimtaimedel põhineva maa-apteegi. Lisaks arstiteadusele hakkas ta juhtima tähelepanu põllumajanduse arendamisele. Ta soovis rajada majanduskooli, mis pidanuks ülikoolidega võrdväärset, kuid teistsuguse meetodiga tarkust jagama. Kavatsuse teostamiseks kutsus ta suure vaevaga kokku majandusliku ühingu. Wilde plaanid ei leidnud aga järgijaid, mistõttu Wilde oli sunnitud tõdema, et see aeg mil teadus Liivimaal õitseb, on veel kaugel.
1785. aasta alguses läks Wilde Peterburi ja sooritas seal 10. märtsil 1785 kutseeksami. Mehe sooviks oli alustada arstipraksist Venemaal. Sellele ja teistele kavatsustele tõmbas kriipsu peale Wilde surm Oberpahlenis ja suri 1785. aasta 28. detsembril.
Allikad:
Allgemeine Deutsche Biographie, Band 42 (1897), S. 496–498
EELK Põltsamaa koguduse sünni-, abielu- ja surmameetrika
EELK Laiuse koguduse sünni-, abielu- ja surmameetrika
Gadebusch, Friedrich Konrad. Livländische Bibliothek nach alphabetischer Ordnung. Dritter Theil. Riga: Hartknoch, 1777, S. 299-304.
Recke, Johann Friedrich von; Napiersky, Karl Eduard (Berarb.) Wilde (Peter Ernst) – Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Vierter Band. S-Z. Mitau: Steffenhagen und Sohn, 1832, S. 516-517.
No comments:
Post a Comment