Ülestähendusi Wilde sünnikohast

Peter Ernst Wilde sündis Woedtke külas, Pommerimaal. Enne II maailmasõda kuulus see piirkond Saksamaa koosseisu. Kolmanda Reichi kokkuvarisemise järel hõivasid selle ala poolakad. Suur osa saksakeelsetest asulatest nimetati ümber. Woedtke kannab täna Otoki nime.

Tegelikult on Otok asula ajalooline nimi. See pärineb veel enne seda aega, kui siia asusid elama sakslased . Esimest korda mainitakse küla 1224. aastal, mil lesestunud Hertsoginna Anastasia kinkis Belbuki Kloostrile piirkonna külad. Annetatud maade nimistus esines ka slaavlaste küla Otoc (vono-toc või wo-toc), tõlkes "allikas". Kloostri valduses olid maad 1227. aastani, mil need vahetusena anti Hertsog Barnim I-le ja Wartislav III-le.

13. sajandi teisel poolel omandab küla ja seal asunud mõisa vürst Dubislaus, kes võtab asula järgi endale nimetäiendi Dubislaus de Wotich. Nimi väändub aja jooksul ja 17. sajandi keskpaigaks on see teada juba Woedtkena.

Pommerimaa on läbi ajaloo olnud rahutu piirkond. Lääne poolt tulijaile on see koridoriks itta ja lõuna poolt tulijaile põhja. 5.-6. sajandil kinnitasid siin kanda paganlikud slaavi hõimud, 10. -11. sajandil üritasid neid alasid hõivata nii viikingid kui poolakad. Kultuuriliselt ja etniliselt kõige olulisemaks kujunes sakslaste idaränne (ostsiedlung).

Milline oli Woedtke 18. sajandi alguseks, mil sündis Peter Ernst Wilde?

Kõige tõetruuma pildi annab selle kohta ehk Ludwig Wilhelm Brüggemann (1743-1817) oma Pommerimaa kirjelduses. Tõsi, me ei saa raamatus kirjutatut võtta täiusliku Wilde ajastu peegeldusena. Brüggemann kirjeldab küla sellisena, nagu see oli paar-kolmkümmend aastat pärast Wilde sündi.

Aga - 18. sajandi keskpaigas kuulus Woedtke Greifenbergi kreisi, jäädes kilomeetri võrra eemale Treptowi ja Greifenbergi vahelisest postiteest. Põhja pool, paarikümne kilomeetri kaugusel on Läänemeri.

Külas asus karjamõis, kus elas ka mõisavalitseja. Kõlvikul paiknes tuuleveski ühes möldri majaga. Siin asus 11 talu, sepi- ja puutöökoda - ühtekokku 38 kollet. Kohalikke religiosseid talitusi viidi läbi 1682. aastal rajatud kabelis. Külas tegutses ka koolmeister, kelleks oli Görke kiriku teener. Siin oli palju heinamaad ja üksikuid kalatiike. Metsatukkades olid ülekaalus tammed ja pöögid.

Lähim kirik paiknes Görkes, mis oli kihelkonna keskuseks ja jäi postiteele. Post liikus seda teed mööda neli korda nädalas: pühapäeva ja neljapäeva hommikul Treptowist Naugardi ja teisipäeva, laupäeva öösel Naugardist Treptowisse.


Allikad:
Brüggemann, Ludwig Wilhelm (1743-1817), Ausführliche Beschreibung des gegenwärtigen Zustandes des Königl. Preussischen Herzogthums Vor- und Hinter-Pommern. T. 2, Bd. 1, welcher die Beschreibung der zu dem Gerichtsbezirk der Königl. Landescollegien in Stettin gehörigen Hinterpommerschen Kreise enthält;
Geschichte des Geschlechts v. KleistZweiter Teil, Allgemeine Geschichte, 2. Auflage von G. Kratz, L. Quandt, von Mülverstedt, Wilhelm Stettin (1873), neu herausgegeben von Sigurd v. Kleist, Bergisch Gladbach, 2007
http://www.v-kleist.com/FG/Genealogie/AllgemeineGeschichte.pdf