Indrek Jürjo käsitlust Hupeli ja Wilde suhetest lugenud valdas mind mõningane protest ajaloolase tõlgenduste vastu. Kõik tsitaadid ja tähelepanekud, mille Jürjo esitab, ei luba siiski üheselt rääkida kahe mehe jahedatest suhetest.
Rohkem tundub, et Wilde ja Hupeli teed läksid lahku ühes kindlas valdkonnas - kirjanduslikus ja kirjastamistegevuses. Miks ma nii arvan? Seepärast, et Jürjo püüab hinnata kahe Põltsamaa rahvavalgustaja suhteid kirjavahetuse põhjal, mida üks või teine on pidanud kirjastajate Hartknochi ja Gadebushiga. Ja siin võib tõesti olla nii, et üks ei teadnud täpselt teise tegemistest.
Ise hindaksin Hupeli ja Wilde suhteid täiesti tavalisteks. Nad teadsid teineteist. Nad puutusid elus sageli kokku. Peamiselt olid kokkupuuted tööalased. Aga jah - nad ei olnud ilmselt sõbrad, kes teineteise sügavamatest huvidest väga palju oleksid teadnud.
Millised võisid olla Wilde ja Hupeli kokkupuutepunktid. Kõigepealt tuleb meelde muidugi see, et Hupel aitas Wildel tõlkida maarahva keelde kaks teost ja kirjutas artikli Wilde ajakirja "Liv- und Kurländische Abhandlungen von der Landwirtschaft".
Teiseks, Hupel risitis kõik Wilde kolm poega.
Kolmandaks Wilde ja Hupel võisid kokku puutuda ka igapäevase töö juures. Kui lugeda Hupeli poolt kirja pandud surmameetrikaid, siis on seal sageli ära toodud ka surma põhjus. Tahes tahtmata tahaks mõelda sellest, et diagnoosi panijaks (kui tegemist oli mõne haigusega) oli kohalik tohter - Põltsamaa piirkonnas siis Peter Ernst Wilde.
Ilmselt kohtusid mehed ka haigete juures, kus üks püüdis kergendada tõbise valusid rohtude abil ja teine religiossete toimingutega. Siia lõpetuseks võib tuua võimalikud kokkupuutepunktid lossihärra von Lauw korraldatud üritustel Põltsamaa lossis ja jumalateenistused kirikus.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment