Christian Schiffert "Collegium Fridericianumist"

1741. aastal ilmus Collegium Fridericianumi rektori Christian Schifferti sulest raamatuke, mis kandis pealkirja "Nachricht von den jetztigen Anstalten des Collegii Fridericiani" (Teade praegusest õppeasutusest Collegium Fridericianumist).

Raamat annab üksikasjalise ülevaate koolikorraldusest. Kuna Peter Ernst Wilde tuli samasse kooli õppima viis aastat pärast raamatu ilmumist, võime oletada, et suur osa selles kirja pandust kehtis ka Wilde ajal. Alljärgnevalt püüan lühidalt kokku võtta Schifferti kirjelduse.

Collegium Fridericianum oli oma tegevuse suunanud eeskätt selleks, et valmistada ette tulevasi üliõpilasi Königsbergi ülikooli tarvis. Seal õppisid osalt aadliperede, osalt kodanike lapsed. Lapsi oli nii Königsbergst kui teistest linnadest ja maadest.

Nii palju kui võimalused lubasid, elasid lapsed Collegiumis. Ent oli neidki, kes elasid linnas ja käisid sealt kooli. Õpilastel olid erinevad sihid. Enamik pidi võtma nii keeltes kui teistes tunde seni, kuni olid ülikoolikõlbulikud. Kuid oli ka neid, kes ei soovinud edasi õppima minna. Need õpilased võtsid lihtsalt ladina ja prantsuse keele tunde, õppisid teoloogiat ja geograafiat, lihvisid oskusi arvutamises ja kirjutamises.

Õpilased olid klassidesse jagatud eeskätt oskuste põhjal. Määravaks said õpitulemused, mitte seisuslik vahekord.

Keskmine koolipäev nägi välja umbes selline. Kellahelin äratas õpilased kell 5 varahommikul (väiksemad lapsed võisid ärgata kell 6). Pärast riietumist viis toavanem (Stuben-Inspectoris) läbi hommikupalvuse, mis algas ühe väikese lauluga, seejärel loeti ette peatükk piiblist. Palvus lõppes väikese meeleülendusega. Kõik see kokku kestis umbes pool tundi.

Pärast palvust läksid õpilased tubadesse loenguteks valmistuma. Kella 7ks võeti einet ja siis läks õppetöö koolis lahti. Iga klass paiknes erldi auditooriumis, et nad ei segaks teineteist. Iga tunni juhatas sisse ja välja kellalöök.

Õppepäev nägi tavaliselt välja järgmine.

Kell 7-8 õpetati viies klassis teoloogiat. Usuõpetuse tunnid toimusid iga päev, välja arvatud laupäeval. Alustuseks (Theologica quintas) võeti läbi Lutheri väike katekismus. Hiljem omandati ka Lutheri katekismus, tehti selgeks piiblitõed ja õnnistuste kord. Oluliseks õppevahendiks viimasel oli Christoph Starcke (1684-1744) käsitlus "Ordnung des Heils in Tabellen, sowol für Studierende". Põhiliseks õppimismeetodiks oli kõva häälega ettelugemine. Klassist klassi toimusid ka varem õpitu kordamine.

kell 8-10 kuues klassis toimusid ladina keele tunnid.
kell 10-11 õpetati kolmes kõrgemas klassis kreeka keelt. Need, kes kreeka keelt ei õppinud, võtsid läbi ladina keele pööramise

Kell 11 toimus selleks spetsiaalselt kohandatud ruumis lõuna. Seejärel oli tunnike vaba aega. Ispektori järelvalve all tehti tavaliselt siis lühem jalutuskäik.

Õppetöö jätkus kell 13. Kuni kella 14ni sai siis õpetust mitmesugustes silmaringi arendavates ainetes. Õppida sai näiteks kiriku ajalugu, kalligraafiat või kirjakunsti.

Kell 14-15 heebrea keel ja arvutamine. Kolmapäeviti ja laupäeviti võisid huvilised sel ajal õppida ka vokaalmuusikat ja veidi süvendatumalt matemaatikat.

Kell 16-17 oli vaba aeg, mille võis taas sisustada jalutamisega. Need, kes olid end selleks üles andnud, võisid samal ajal võtta poola keele tunde. Teine osa jälle võis õppida instrumentaalmuusikat.

Kell 17-19 oli iseseisva õppimise aeg. Siis valmistati ette koolitükke järgmiseks päevaks.

Kell 19-20 õhtusöök. Pärast seda oli taas vaba aeg. Suvel mindi tavaliselt jalutama. Talvel kasutati õhtusöögi järgset aega tubade korrastamiseks ja õppetükkide kordamiseks.

Kell 21 toimus õhtupalvus ja kell 22 pidi kõigis tubades tuli surnud olema.